Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AE1205

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa klaasi- ja keraamikatööstuse konkurentsivõime ning ELi kliima- ja energiapaketi mõju (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel)

ELT C 317, 23.12.2009, p. 7–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

23.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 317/7


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa klaasi- ja keraamikatööstuse konkurentsivõime ning ELi kliima- ja energiapaketi mõju”

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel)

(2009/C 317/02)

Raportöör: Josef ZBOŘIL

Kaasraportöör: Tomasz CHRUSZCZOW

10. detsembri 2008. aasta kirjas palus Euroopa asjade eest vastutava asepeaministri asetäitja Marek Mora eesistujariigi Tšehhi Vabariigi nimel vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

„Euroopa klaasi- ja keraamikatööstuse konkurentsivõime ning ELi kliima- ja energiapaketi mõju”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 4. juunil 2009. Raportöör oli Josef Zbořil ja kaasraportöör oli Tomasz Chruszczow.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 455. istungjärgul 15.–16. juulil 2009 (16. juuli istungil) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   ELi klaasi- ja keraamikatööstus on ühenduse majandusstruktuuri lahutamatu osa ning võimalik, et see on üks vanematest Euroopa tööstusharudest, mille ajalugu ulatub oma 4 000 aasta taha. Praegu seisab klaasi- ja keraamikatööstus silmitsi mitmete konkurentsivõimet mõjutavate väljakutsetega, millest paljud on põhjustatud globaliseerumisest, keskkonnaalaste eeskirjade arvu suurenemisest ja energiahinna tõusust.

1.2.   Mõlemad tööstusharud on energiamahukad. Mõlemad kasutavad omamaiseid toormaterjale ning nende tooteid müüakse peamiselt ELis (klaasanumate ja lauanõude allsektoritel on siiski suur eksporditurg, lauanõusid eksporditakse ülemaailmselt ja ELi eksporditoodete puhul, mis kuuluvad kõrgemasse hinnakategooriasse, kasutatakse suures ulatuses klaaspakendeid). Need kaks tööstusharu on loonud peaaegu pool miljonit töökohta oma sektoris ning kaudselt veelgi enam toormaterjali tarnimise sektoris ning kõnealuseid tooteid kasutavates sektorites (eelkõige ehituses).

1.3.   Klaasi- ja keraamikatooted on ühenduse arenguks eluliselt tähtsad ja nende asendamiseks ei ole palju teisi konkurentsivõimelisi materjale, mida oleks kerge kätte saada. Mõlemad tööstusharud konkureerivad arenguriikidega, kes saavad kasu ELi ettevõtluskeskkonna raskest seisust.

1.4.   Taastuvenergia tootmise ja energiasäästu osas kaaluvad klaastoodete eelised nõuetekohase ringlussevõtu korral üles nende tootmisel kasutatud energia ja tekkinud süsinikdioksiidi heitkogused. Seega on klaastoodete kasutamine Euroopa keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel eluaseme, transpordi ja taastuvenergia valdkonnas väga oluline, kui toodete kasutusiga on 20 aastat või rohkem. Klaastoodete lõpliku kõrvaldamisega pärast korduvat ringlussevõttu ei kaasne kunagi heitkoguseid.

1.5.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et on oluline tegeleda klaasi- ja keraamikasektori konkurentsivõimet mõjutavate põhiaspektidega ning muuta ELi ettevõtluskeskkond toetavamaks, nagu on soovitatud mõlema sektori analüüsides (1). Arvestada tuleb mõlema sektori erijooni: erinevaid rakendusi, kasutusi ning tooteid, keskkonnakasu, energiamahukust, sektori kontsentratsioonitaset koos sektori piirkondliku mõõtmega ning VKEde osakaalu mõlemas sektoris.

1.6.   Klaasi- ja keraamikatööstuse kõige väärtuslikum ja asendamatum vara on kogenud ja pühendunud tööjõud, mis on välja kujunenud tänu kõnealuse tööstuse ja käsitöö pikale traditsioonile, kvaliteetharidusele ja -koolitusele ning samuti kultuuri- ja ühiskonnapärandile asjaomastes piirkondades ja kogukondades. Seda asjaolu tuleks arvesse võtta kõigis meetmetes. Kahjuks alahinnatakse või lausa ei panda tähele mõju, mis teatud meetmetel võib olla sellele hinnalisele kultuuri- ja ajalooväärtusele.

1.7.   Sõltumata praegusest majanduslangusest tuleb tegeleda kesksete aspektidega, mis puudutavad mõlema tööstusharu konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist, sest need aspektid tulenevad süsteemist, mitte kriisist.

1.8.   Esiteks tuleks toetada klaasi- ja keraamikatööstuse innovatsioonipüüdlusi, sest see aitab neil tugevdada turupositsiooni, parandada keskkonnanäitajaid ning loomulikult anda suurema panuse jõupingutustesse leevendada kliimamuutuste tagajärgi kogu ühiskonnas.

1.9.   Arvestades nende tööstusharude keskkonnanäitajaid ja neilt oodatavat panust kliimamuutuste leevendamisse, tuleks nad lõpuks õiglasel viisil kaasata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, võttes arvesse kogu sektori olelusringi analüüsi, millest on näha, et kasu on palju suurem nende tekitatavast keskkonnamõjust. Kõik töötleva tööstuse harud tuleks terve 2020. aastani kestva kauplemisperioodi jooksul vabastada saastekvootide oksjonitest. See eemaldaks märkimisväärsed kahtlused ja takistused investeerimisel ning parandaks seega märkimisväärselt kõnealuste tööstusharude konkurentsivõimet.

1.10.   ELi energia- ja kliimapaketi mõju energiahindadele klaasi- ja keraamikatööstuses – mis mõjutavad ka tarneahela alguses olevaid tootjaid – tuleks võimalikult palju leevendada hästi toimivate energiaturgude kaudu. Seetõttu on väga oluline edendada energiaturgude konkurentsivõimet ja üleeuroopalise elektrivõrgu väljaarendamist, et jõuda energiavarustuse pikaajalise kindluseni.

1.11.   Ulatuslikult tuleks toetada jõupingutusi taaskasutuse määra suurendamiseks ja seejärel ringlussevõetud klaasi kasutamiseks (mille tulemusel paranevad keskkonnanäitajad energiatõhususe suurenemise ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemise tõttu).

1.12.   Tuleb jõustada olemasolevad ja vajadusel ka uued reguleerivad meetmed, mille abil püütakse kõrvaldada ebaõiglaseid kaubandustavasid, nagu hästi tuntud disainilahenduste või kaubamärkide võltsimine. Päritoluriigi märkimine võiks olla samuti lahendus. Komitee tervitab ka tarbijaorganisatsioonide tegevust ning leiab, et need annavad panuse suure lisandväärtusega tootmisse. Tarbijaorganisatsioonide toetus ELis, aga ka väljaspool ELi on väga kasulik mitte ainult tarbijatele, vaid ka kvaliteetkaupu tootvatele ettevõtetele.

1.13.   Poliitiline toetus ja ELi ühismeetmed võiksid aidata

kaotada imporditakistused väljaspool ELi asuvatel turgudel;

parandada VKEde juurdepääsu vajalikule turgu puudutavale teabele;

hõlbustada juurdepääsu riigihangetele arenevatel turgudel;

kaotada kaubandustõkked toormaterjali tarnimisele Hiinast;

edendada klaaspakendamise suletud ringlussevõtusüsteemi ELis.

1.14.   Paljude klaasi- ja keraamikatoodete (isolatsioonimaterjalid, kahekordsete klaasidega aknad jne) äärmiselt häid keskkonnanäitajaid tuleks tutvustada kui energiasäästu eeskujusid ELi ehitustööstuses. Lisaks tuleks see tehnoloogia kaasata igasse kavandatavasse tehnoloogisiirdesse EList väljaspool asuvatesse riikidesse, kus on suur energiasäästu potentsiaal. Näiteks on suur potentsiaal endistel Nõukogude Liidu maadel, kus on plaanis muutused energiapoliitikas. Ühisprojektid (nt puhta arengu mehhanism) võivad samuti aidata ELi tootjatel korvata oma süsinikdioksiidiheiteid.

1.15.   Parimad vahendid klaasitööstuse toetamiseks ja kliimamuutuste poliitika edendamiseks on liikmesriikide valitsuste pakutavad stiimulid ehitustööstuses, et soodustada ehitiste optimaalset energiatõhusust.

1.16.   Komitee soovitab ELi ametiasutustel taaselustada parema õigusloome kontseptsioon, mille arendamine on jäänud pooleli, ilma et oleks jõutud ühegi konkreetse edusammuni (mida on väga vaja). Iga uut õigustloovat akti tuleks kaaluda palju hoolikamalt, arutada asjassepuutuvate sidusrühmadega ning analüüsida põhjalikuma mõjuhinnangu kaudu, mis toetub realistlikele andmetele, mitte põhjendamatutele oletustele. Ettevõtluskeskkonda tuleks laiendada; iga uus piirang oleks vastuolus säästvuspõhimõtetega.

2.   Sissejuhatus: konkurentsivõime kaalutlused

2.1.   Eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel koostatavas käesolevas arvamuses uurib komitee klaasi- ja keraamikatööstuse kui oluliste energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet. Komitee keskendub analüüsis ELi energia- ja kliimapaketi mõjule, ent võtab arvesse ka teisi tegureid, mis mõjutavad energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet üldiselt ning klaasi- ja keraamikatööstust konkreetsemalt.

2.2.   Sellel alusel esitab komitee poliitikakujundajatele mitmeid soovitusi, kuidas klaasi- ja keraamikatööstust juhtida, et säilitada selle konkurentsivõimeline positsioon ja saavutada maksimaalne kasu, mida see tööstus pakub ELi kliimamuutuste poliitika raames (vt eelmine osa).

2.3.   Keraamika- ja klaastooted vajavad selliseid alusmaterjale nagu teras, alumiinium ja teised mitteraudmetallid, kemikaalid, tsement, lubi, tselluloos ja paber. Nende materjalide tootmine ja töötlemine on väga energiamahukas ning need moodustavad tööstusliku väärtusahela asendamatu vundamendi (2).

2.4.   Energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet edendavad tegurid on järgmised.

2.4.1.   Kogenud ja pühendunud tööjõud, mis on välja kujunenud tänu kõnealuse tööstuse ja käsitöö pikale traditsioonile, kvaliteetharidusele ja -koolitusele ning samuti kultuuri- ja ühiskonnapärandile asjaomastes piirkondades ja kogukondades. Selliseid väärtusi on sageli väga keeruline mujale üle kanda.

2.4.2.   Jätkusuutlik tehnoloogiline innovatsioon ja tooteuuendus. See on äärmiselt oluline, et saavutada tõhus materjali- ja energiatarbimine, kvaliteet, usaldusväärsus, majanduslik tõhusus, vastupidavus, keskkonnasõbralikkus jne.

2.4.3.   Põhiliste toormaterjalide kättesaadavus, eelistatavalt ELis. Ent materjalide importimine poliitiliselt turvalistest piirkondadest mõistliku transpordikuluga on samuti väga soovitatav.

2.4.4.   Energia, sh primaarenergiaallikate kättesaadavus. Seda kättesaadavust ei saa hinnata ainult toimiva energiavõrgustiku ja energiahinna baasil: energiavarustuse kindlus on samuti äärmiselt tähtis. Energiaga seotud keskkonnamõju tuleb hinnata kogu väärtusahela ulatuses.

2.4.5.   Konkurentsivõimeline tegevuse haldamine ning hoolikalt läbimõeldud investeeringute rahastamine. Ühelt poolt on toormaterjalid ja kindlad energiavarud energiamahukates tööstusharudes peamised kuluartiklid ning moodustavad suhteliselt suure protsendi kogukuludest. Teiselt poolt tegutsevad sellised tööstusharud väga madala marginaaliga ning on kapitalimahukad. Kõik see nõuab väga konkurentsivõimelist tegevuse haldamist ning hoolikalt läbimõeldud investeeringute rahastamist.

Keskkonnasäästvus ning sellega seotud energia ja kliimamuutuste valdkonda reguleeriv raamistik. ELis kehtivad sellistele põhilistele energiamahukatele tööstusharudele väga karmid eeskirjad vaatamata sellele, et energiamahukate tööstusharude keskkonnanäitajad on viimasel kahel aastakümnel märkimisväärselt paranenud ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi rakendamise tulemusel eeldatakse edasisi järkjärgulisi muutusi paremuse poole.

2.4.6.1.   Erilist tähelepanu tuleb pöörata hiljuti vastu võetud ELi kliima- ja energiapaketile, (3) mis mõjutaks tõsiselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on oma asjaomastes dokumentides üldiselt tunnistanud.

2.4.6.2.   Enne ja pärast paketi vastuvõtmist esitasid nii ametiasutused kui ka huvitatud tööstusharud mitmeid mõju-uuringuid. Need näitavad selgelt, et energiamahukad tööstusharud on tundlikud süsinikdioksiidi lekke suhtes ning et paketi rakendamisel tuleb hoolikalt arvesse võtta majanduslangust ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuvate läbirääkimiste (COP15) tulemusi.

2.4.6.3.   Alusmaterjalide tööstus, sh klaasi- ja keraamikasektor, kasutab valdavalt fossiilkütuseid ning eri energiaallikate hind mõjutab seda mitmel eri viisil. Lisaks fossiilkütustele tarbib see tööstus ka suhteliselt palju elektrit.

2.4.6.4.   Praegu on kliimapoliitika meetmete mõju kuludele ühepoolne – see on piiratud ELi liikmesriikide ja tegevusega, sest EList väljaspool asuvates riikides ei ole ELi heitkogustega kauplemise süsteemile sarnanevad mehhanismid kohustuslikud. Lisaks sellele kannavad seda koormat ELis elektritootjad ja energiamahukad tööstusharud üksi.

2.4.6.5.   Euroopa energiamahukad tööstusharud on näidanud oma positiivset suhtumist kliimamuutuste poliitikasse ning neil on ette näidata kasvuhoonegaaside heitkoguste 6 %-ne langus (absoluutväärtuses) võrreldes 1990. aasta näitajatega, kuigi tootmismaht on suurenenud. See on näide sellest, kuidas heitkoguste maht ja majanduskasv ei ole reaalselt üksteisest sõltuvad. Teisest küljest ei ole selle tulemuseni jõutud odavalt ning uute eesmärkide ja heitkoguste vähendamise meetmete kehtestamisel tuleb tõsiselt arvestada neis sektorites kasutatavate tehnoloogiate füüsiliste piiridega.

2.4.6.6.   Energeetikasektor saab kliimamuutuste meetmete kulud suunata otseselt energiahinna poliitikasse, aga energiamahukatel tööstusharudel seda võimalust ei ole. ELi-välistest riikidest lähtuva tiheda rahvusvahelise konkurentsi tõttu ei saa need tööstusharud kasu ka kulude ülekandmisest ega ühestki ootamatust tulust.

2.4.6.7.   Seega avaldab ELi heitkogustega kauplemise süsteem energiamahukatele tööstusharudele kahekordset mõju: esiteks peavad nad kaudselt katma elektrihinna tõusu ja teiseks peavad nad otseselt enda kanda võtma ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise kulud. Võimalik, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi hiljutised otsused võivad saastekvootide oksjonitega seotud eeldatavaid kulusid osaliselt vähendada, kuigi samas tähendab see lihtsalt enamiku oksjonitega kaasnevate kulude viimist 2020. aasta järgsesse perioodi.

2.4.6.8.   Konkurentsivõime tagamise eesmärgil on viimase kahekümne aasta jooksul energiamahukates tööstusharudes toimunud põhjalikud tehnoloogiamuutused ja selle tulemusel on heitkogused absoluutväärtuses vähenenud 6 %, nagu eespool mainitud. Ent elektritootmises toimus samal ajal heitkoguste mahu suurenemine. Nii et kui elektritootjatele ja energiamahukatele tööstusharudele seatakse sama võrdlusaasta (2005) ja samad heitkoguste vähendamise eesmärgid, siis viimaste jaoks muutub ebasoodne olukord veelgi raskemaks. See tähendab, et tegelikkuses on nad 2005. aastaks vähendanud heitkoguseid absoluutväärtuses lausa 50 % võrreldes Kyoto protokolliga seatud 1990. aasta näitajatega ning uus heitkogustega kauplemise süsteem sunniks neid vähendama heitkoguseid omakorda 21 % võrreldes 2005. aasta näitajatega. Selline surve karistaks heade keskkonnanäitajatega tootjaid ning neid sunnitaks kas piirama oma tootmise kasvu või isegi vähendama oma tegevust, mille tulemusena suunduvad nad lõpuks väljapoole ELi majandusruumi.

2.4.6.9.   Ei ole kahtlustki, et selline ühepoolne haavatavus võib viia tootmise ümberpaigutamiseni ja seega ka kardetud süsinikdioksiidi lekkeni. Kõnealuste tööstusharude haavatavust ei saa muuta ei praegune majanduslangus, ei sellest tulenev kasutamata saastekvootide võimalik kogumine praegusel kauplemisperioodil ega ka saastekvootide oksjonite edasilükkamine tulevikku, kui 2009. aastal ei saavutata rahvusvahelisel tasandil Kyoto protokolli järgset sobivat kokkulepet.

3.   ELi klaasi- ja keraamikatööstuse peamised konkurentsivõimet edendavad tegurid

3.1.   Klaasitööstuses  (4) toodetakse valdavalt lehtklaasi, klaasanumaid, lauanõusid (tarbeklaas), klaaskiudu ja muid spetsiifilisi tooteid. 2007. aastal toodeti ELi klaasitööstuses umbes 37 miljonit tonni eri liiki klaasi 39 miljardi euro väärtuses, mis moodustab 32 % vastavast maailma toodangust. Alates 2000. aastast on toodangu kasv olnud ELis üsna aeglane. 2007. aastal oli klaasanumate osakaal klaasitööstuses 58 % ja lehtklaasi osakaal 27 %. Lauanõud hõlmasid 4 %, isolatsioonikiud 6 %, tugevduskiud 2 % ja klaasist spetsiifilised tooted 3 % klaasitööstuse tootmismahust.

3.2.   Valdavalt asuvad klaasitööstuse ettevõtted siiamaani EL 15 riikides, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis – 2007. aastal toodeti neis riikides kokku 68 % ELi vastavast toodangust. ELi uute liikmesriikide osakaal oli 15 % ning ülejäänud EL 15 riikide osa 17 %. Saksamaa on kokkuvõttes suurim tootja, EL 12 tootmine on koondunud Poolasse ja Tšehhi Vabariiki. Saksamaa, Tšehhi Vabariigi ja Poola klaasisektor kuulub nende maade rahvusliku pärandi hulka, kuna klaasitööstusel on neis piirkondades pikk ajalugu. Lisaks peetakse dekoratiivklaasi ja kvaliteetset kristallklaasi traditsioonilisteks kunstitoodeteks.

3.3.   Alates 2000. aastast on tööhõive määr ELi klaasitööstuses üldiselt vähenenud peamiselt tootmisnormide, suurema automatiseerituse, sektori konsolideerumise ja madalate tootmiskuludega riikidest lähtuva konkurentsi tõttu. 2007. aastal andis ELi klaasitööstus tööd 234 000 inimesele, seejuures 40 % tööjõust tuli EL 12 riikidest, mis viitab erinevustele EL 12 ja EL 15 riikide kapitali- ja tööjõumahukuses. Enamik EL 12 riikide töökohti asub Poolas ja Tšehhi Vabariigis: nende osakaal EL 12 riikide kõnealuse sektori tööhõivest on kokku umbes 71 %. 2007. aasta andmetel oli sektori tootlikkus töökoha kohta 160,5 tonni aastas.

3.4.   Klaasitööstuse tootmine on suuremates allsektorites (lehtklaas, klaasanumad) suhteliselt kontsentreerunud, aga teistes allsektorites (tarbeklaas, kristallklaas) ei ole kontsentratsioon väga suur. Need allsektorid on seetõttu haavatavamad suurte riskide (turu-, rahastamisriskid) suhtes, sest eelkõige kannatavad praeguses probleemses ettevõtluskeskkonnas ressursipuuduse all väikesed tootjad.

3.5.   Üldiselt müüakse enamik klaasitööstuse toodangut ühenduse sees, 2007. aastal oli vastav näitaja 90,7 % (tonnaaž). Ekspordiks läks 3,496 miljonit tonni, mis moodustab umbes 9,3 % kogutoodangust. Valdav osa ekspordiartiklitest olid tarbe- ja kristallklaastooted (25,4 %) ja spetsiifilised tooted (38,6 %). Eksport kasvas 2007. aastal 5,3 %. Ent impordi aastane kasv oli samal perioodil 35,8 %, mis ületas ekspordi mahu (3,601 miljonit tonni 2007. aastal). Eksporditud klaasi keskmine hind oli 1 780,1 eurot tonni kohta, mis oli märkimisväärselt kõrgem kui imporditud klaasi hind –1 159,5 eurot tonni kohta. Mahult suurimad importivad riigid on Hiina ja Taiwan. Ka India, Türgi ja Jaapani toodete impordi maht on suurenemas. Hiina lehtklaasi impordi maht on 2004. aastast tõusnud kümnekordselt.

3.6.   Aastad 2007–2009 on ELi klaasitööstuse jaoks keeruline periood, sest laenukitsikuse tõttu majandustegevus aeglustub ja nõudlus väheneb. Ehitussektor näib olevat eriti haavatav, sest kodumajapidamiste usaldus väheneb, nad kulutavad vähem ning investeerimisnõudlus langeb. Sellel on muidugi märkimisväärne mõju klaasitööstusele, sest umbes 90 % klaastoodete sihtrühmadest on tarbekaupu tootvad tööstussektorid (auto- ja muude sõidukite tööstus, elektrotehnikatööstus, kemikaalitööstus, toidutööstus jms) ja ehitussektor. Klaasitööstus on suurel määral sõltuv eelnimetatud sektorite stabiilsusest ja arengust.

3.7.   Neid raskeid tingimusi muudab veelgi probleemsemaks ELi naaberriikide tootmisvõimsuse suurenemine. Hinnanguliselt suureneb aastatel 2004–2009 mitmetes riikides, sh Venemaa, Ukraina, Valgevene, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, tootmisvõimsus 7,3 miljonit tonni. Enamik sellest tõusust tuleb lehtklaasi ja klaasanumate tööstuse arvelt. Sellise laienemisega kaasneb tõenäoliselt kaubavahetuse kasv, mistõttu on veelgi enam vaja, et poliitikakujundajad tagaksid ELi klaasitööstuse ettevõtjatele võrdväärsed ettevõtlustingimused.

3.8.   ELi klaasitööstus seisab silmitsi mitmete konkurentsivõimet mõjutavate väljakutsetega, millest paljude põhjus on globaliseerumine, keskkonnaalaste eeskirjade arvu suurenemine ja energiahinna tõus. Kuna areneva majandusega riikidest imporditakse üha enam võrreldavaid ja madala hinnaga klaastooteid, on näha, et ELi klaasitööstuse konkurentsieelis on vähenemas, seda eelkõige madala väärtusega toodete turgudel.

Klaasitööstuselt oodatakse, et nad täidaksid keskkonnaeeskirju, mis reguleerivad selle tööstusharu energiakasutust, süsinikdioksiidi heiteid, saastuse vältimist ja jäätmeid, ning samuti muid keskkonnaeeskirju. Eelkõige just arenevatest riikidest pärit ELi-välistele tootjatele kehtivad märkimisväärselt leebemad keskkonnaeeskirjad ning seega vähem piiranguid tootmisele, mis tagab neile madalamad tootmiskulud. Lisaks neile küsimustele seisab ELi klaasisektor vastamisi järgmiste konkurentsivõimet mõjutavate probleemidega.

3.9.1.   Kulude vähendamise surve tootmisahela lõpus asuvatele tootjatele. Globaalse konkurentsi tihenemisest tulenev surve alandada kulusid sellistes Euroopa tööstusharudes nagu autotööstus, tarbijaelektroonika, lennutööstus ja jaemüük võib mõjutada klaasitööstust negatiivselt. Nimetatud tööstusharud on kõik otseselt või kaudselt ELi klaasitootjate kliendid ühel või teisel viisil. Seetõttu mõjutab globaliseerumine ELi klaasisektori nõudluse struktuuri märgatavalt.

3.9.2.   Klaasitööstuse ülemaailmne liigne tootmisvõimsus. Euroopa klaasitööstusel on liigset võimsust mitmes allsektoris, sh lehtklaasitööstuses. See võib avaldada Euroopa klaasitööstusele negatiivset mõju, sest see alandab tulumarginaale. Ent teisest küljest aitab selline tootmisvõimsus pärast kriisi lõppu tootmismahtu kiiresti vastavalt klientide vajadustele suurendada.

3.9.3.   Surve energiahinna (ja tootmissisendite hinna) tõstmiseks. Kogu maailmas kasvav nõudlus energia järele mõjutab pikaajaliselt ELi klaasisektori varustamist ja kulusid. See kujutab endast tõsist ohtu klaasisektorile, mis on üks kõige energiamahukamatest tööstusharudest ning mille energiakulud moodustavad suure osa toomise kogukuludest. ELi energia- ja kliimapaketi doominoefektile tuleb kindlasti tähelepanu pöörata: klaasi- ja keraamikatööstus peavad prognoositud energiahinna tõusu oma tootmises enda kanda võtma. Seda hinnatõusu põhjustavad mitmed tegurid, sh saastekvootidega kauplemine, investeeringud tootmisvõimsusse ja ülekandevõrku ning vajadus tagada taastuvenergia suurem osakaal energeetikasektori energialiikide kombinatsioonis. Lisaks võib juhtuda, et peamiste toormaterjalide (nagu naatriumkarbonaat või liiv) hind tõuseb vastavalt energiahinna tõusule.

3.9.4.   Töötingimusi käsitlevad eeskirjad. Mitmed töötingimusi reguleerivad eeskirjad mõjutavad sisendmaterjale ja viisi, kuidas neid hoiustatakse, käideldakse ja kasutatakse tootmises. Mitmetes riikides väljaspool ELi kehtivad leebemad eeskirjad ning seega on seal väiksemad tootmiskulud. Ometi võtavad ELi tööstustootjad endale vastutuse olla selles valdkonnas hoolikad.

3.9.5.   Kaubanduspiirangud ja võltsimine võivad takistada eksporti väljapoole ELi. Mitmed eksporditurud on kehtestanud ELi kaupadele tariifid. Näiteks on kõrge tollimaks peal USAs müüdavatel ELi toodetel. Paljude ELi klaasitootjate konkurentsivõime on kannatanud ELis loodud disainilahenduste võltsimise tõttu EList väljaspool asuvate ettevõtete poolt. See on praegu tõsine probleem paljude tootjate jaoks ning olukord jääb samaks ka tulevikus, kui probleemiga ei tegeleta asjakohaselt ja põhjalikult. Samas on disainilahendusi kasutavale tööstusele abiks sellised algatused nagu komisjoni loodud China IPR SME Helpdesk (Hiina intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele), spetsiaalselt kohandatud koolitusmaterjalid ja seminarid ning individuaalne vahetu nõustamine intellektuaalomandi õiguse küsimustes.

3.10.   ELi keraamikatööstuses  (5) toodeti ja müüdi 2006. aastal umbes 39 miljardi euro väärtuses keraamikatooteid. Viimastel aastatel on toodangu kasv olnud väga tagasihoidlik. Kaks suurimat allsektorit on seina- ja põrandaplaatide tööstus ning telliste ja katusekivide tööstus. Koos klaasja kihiga kaetud keraamiliste torude tööstusega moodustavad nad keraamiliste ehitusmaterjalide tootjate rühma, mille osakaal keraamikatööstuse toodete väärtusest on kokku 60 %. Tooteväärtusest moodustavad 13 % tulekindlad tooted, 9 % laua- ja dekoratiivnõud, 10 % sanitaartehnikatooted ja 5 % tehnilised keraamikatooted. Suurimad tootmispiirkonnad on Saksamaa, Ühendkuningriik, Hispaania ja Itaalia. Saksamaa ja Ühendkuningriigid on suurtootjad enamikus allsektorites; Itaalia ja Hispaania on mõlemad suured keskused keraamiliste plaatide, telliste ja katusekivide ning vähemal määral sanitaartehnikatoodete tootmises. ELi uutest liikmesriikidest näivad tugevaimad tootjad olevat Tšehhi Vabariik, Poola ja Ungari, kellel kõigil on tugev keraamikatööstus ning kust on toimunud traditsiooniliselt eksport ELi riikidesse. Ent uute liikmesriikide osakaal ELi keraamikatööstuses on suhteliselt väike.

3.11.   Tasub mainida, et kuigi enamik klaasitööstust iseloomustavaid ja mõjutavaid tegureid käivad ka keraamikatööstuse kohta, on seejuures üks märkimisväärne erinevus. Kui klaasisektor on üsna kontsentreeritud tootmisega, siis keraamikasektoris on vastupidiselt väga vähe kontsentreeritud ja integreeritud käitiseid.

3.12.   Alates 2000. aastast on tööhõive määr ELi keraamikatööstuses üldiselt vähenenud, seda on põhjustanud peamiselt tootmisnõuded ning madalate tootmiskuludega riikide konkurentsi tihenemine. 2006. aastal andis ELi keraamikasektor tööd 330 000 inimesele. See on veidi väiksem 2005. aasta näitajast (360 000 inimest). Kaks suurimat tööandjat on seina- ja põrandaplaatide tööstus ning telliste ja katusekivide tööstus. 2006. aastal oli nende osakaal keraamikasektori tööhõives 52 %, järgnes laua- ja dekoratiivnõude sektor 22 %-ga.

3.13.   Üldiselt eksporditakse umbes 20–25 % ELi keraamikatoodangust (seina- ja põrandaplaate üle 30 %) väljapoole ELi. Impordi osakaal ulatub 3–8 %-st näiteks põranda- ja seinaplaatide ning tulekindlate toodete sektoris kuni 60 %-ni laua- ja dekoratiivnõude puhul. Keraamikatööstuse peamised eksporditurud on USA, seejärel Šveits ja Venemaa. Viimasel ajal on kaubandusbilanss halvenenud, sest madalate tootmiskuludega riigid (nagu Hiina ja Türgi) on konkurentsi suurendanud, juurdepääs mõnele väljaspool ELi asuvale turule on jätkuvalt piiratud ning euro väärtus on enamiku valuutade suhtes alates 2000. aastast järk-järgult alanenud. Seepärast on kaubavahetus muutunud keraamikatööstuses põhiküsimuseks, eelkõige ELi eksportijate jaoks.

3.14.   ELi keraamikatööstus seisab silmitsi mitmete konkurentsivõimet mõjutavate väljakutsetega, millest paljude põhjus on globaliseerumine ja keskkonnaalaste eeskirjade arvu suurenemine.

3.15.   Mõnes tootekategoorias, eelkõige lauanõude sektoris, on innovatsioonile ja disainilahendustele toetuv ELi konkurentsieelis järk-järgult kadumas, sest arenevate majandusega riikidest eksporditakse ELi ja teistele turgudele madala hinnaga tooteid. EL on siiski jätkuvalt globaalne suurtootja paljudes allsektorites, eelkõige seina- ja põrandaplaatide tootmises.

3.16.   Teine peamine konkurentsivõimet mõjutav tegur on ELi keraamiksektorile kehtivate keskkonnaeeskirjade ja -kontrolli kasv üldiselt ning konkreetsemalt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhjustatav koormus. Kuigi energiakulud moodustavad keskmiselt 30 % keraamikasektori tootmiskuludest, on sektori süsinikdioksiidi heidete määr tonni kohta madal. Keraamikatööstusele kuulub üle 10 % kõigist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvatest tööstusrajatistest, kuigi keraamikatööstus toodab vähem kui 1 % süsinikdioksiidi heidetest. Heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muutmise tulemusel peaks 2013. aastal kuuluma umbes 1 800 keraamikatehast ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Need tehased moodustavad vähem kui 1,5 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatavatest süsinikdioksiidi tööstusheidetest. Tuleb rõhutada, et keraamikatehased on üldiselt väiksed käitised, millest 40 % paiskavad õhku vähem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi aastas ning 70 % vähem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi aastas.

3.17.   Energiamahuka keraamikatööstuse kulustruktuure mõjutab negatiivselt tootmissisendite hinnatõus. Mõned ELi keraamikatööstuse allsektorid on väga sõltuvad mitmetest uutest toormaterjalidest, millest üha suurem osa imporditakse väljastpoolt ELi. Analüüs näitab, kuidas keraamika tootmisprotsessi tootmissisendite konkurentsivõime puudumine, eelkõige energiaturgudel, alandab ELi keraamikatootjate konkurentsivõimet.

3.18.   ELi keraamikasektori peamine konkurentsivõimeprobleem on keraamikaimpordi suur kasv väljaspool ELi asuvatest riikidest, kus keskkonnaalased eeskirjad ei ole nii ranged ning tervishoiu- ja ohutuseeskirjad on leebemad. ELi eeskirjade suhteliselt kõrge tase on muutnud ELi keraamikatootjate konkurentsitingimused globaalses kontekstis ebavõrdseks ning tekitanud mitmeid väljakutseid konkurentsi valdkonnas, aga ka avanud mitmeid perspektiive.

3.19.   Selles kontekstis põhjustab keraamikatööstuse kulustruktuur (suured energia- ja tööjõukulud), sektori suhteliselt vähene tasuvus ning kasvav konkurents nii ELis kui ka eksporditurgudel keraamikatootjatele suuri raskusi süsinikdioksiidi kvootidest tulenevate lisakulude ülekandmisega tarbijatele. Pealegi on enamik keraamikatööstuse tehnoloogiaid ja tehnikaid, mida kasutatakse põletusahjudes kasutatava energia minimeerimiseks, juba kõrgel tasemel ning lähitulevikus ei ole oodata suurt tõhususe kasvu.

3.20.   Keraamikatööstus vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning tööstusel peavad olema vajalikud vahendid ja oskused tehnoloogiate kasutamiseks ja eri osakondade koordineerimiseks sõltumata nende asukohast. See on väljakutse nii VKEdele, kes otsivad võimalusi teistel maailma turgudel, kui ka suurettevõtetele, kes tegutsevad mitmes riigis, nagu on näha tellisetööstuses. Oskuste baasi parandamiseks tasub keskenduda elukestvale õppele, samuti tuleks keraamikasektor muuta atraktiivsemaks ning kasutada sobivalt kohandatud koolitusprogramme.

4.   Kuidas saavad klaasi- ja keraamikasektor anda panuse ELi säästvasse arengusse, sh Kopenhaageni konverentsi kava raames?

4.1.   Võttes arvesse säästvat arengut tervikuna, peaksime kaaluma nii klaasi- kui ka keraamikatööstuse eeliseid ja puuduseid. Mõlemad sektorid põhinevad kohalikel omamaistel mineraaliressurssidel, mida on piisavalt, et tagada sektorite pikaealisus nii ELi majandusruumis kui ka globaalselt. Need sektorid on suurel määral piiranud oma keskkonnamõju ning ei kujuta endast inimtervisele erilist riski ei töökohal ega üldiselt.

4.2.   Me ei peaks praegu ootama mingit innovatsioonilist läbimurret klaasi ja keraamika tootmisprotsessis. Klaasi sulatatakse ja keraamikatooteid põletatakse väga kõrgel temperatuuril, mis tähendab, et süsinikdioksiidi heidete vähendamisele on füüsilised piirangud, millele kõnealused tööstusharud on kiiresti lähenemas. Kahjuks ei võetud neid piiranguid arvesse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muudetud versiooni väljatöötamisel, sest neid ei liigitatud energiamahukate tööstusharude hulka, mille tootmistehnoloogiad eeldavad automaatselt teatud heitkoguste määra.

4.3.   Klaasi- ja keraamikatööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja protsessid on kõrgel tasemel ka energiatarbimise ja süsinikdioksiidi määra osas. Kõnealused tööstusharud ei ole probleem kliima jaoks, vaid hoopis lahutamatu osa kliimaprobleemide lahendusest. Näiteks klaasitööstuse kohta saab öelda järgmist:

see aitab vähendada süsinikdioksiidiheiteid energiasäästu kaudu, kui klaasi isolaatorina kasutada;

see aitab toota süsinikdioksiidivaba energiat taastuvenergia tootmisel;

selle toodetavad süsinikdioksiidiheited on palju väiksemad võrreldes süsinikdioksiidiheite vallas saadava kasuga;

sel on mitmed muud ühiskondlikud eelised, nagu ravimite ja toiduainete säilitamine, mis edendavad sektori säästvust.

4.4.   Klaas kuulub materjalide hulka, mille ringlussevõtu määr on väga kõrge. Üldiselt toimub ringlussevõtt tootmisprotsessis tsüklitena. Tegemist on teatud mõttes jäätmevaba tehnoloogiaga. Ringlussevõetud klaas moodustab märkimisväärse osa kasutatavast materjalist, peamiselt klaasanumate tootmisel. Taaskasutusvõimalustel ei ole mingeid füüsilisi piiranguid materjali olelusringile. Ringlussevõtu süsteeme on organiseeritud kogu Euroopas; 2007. aastal saavutati klaasanumate 62 %-ne taaskasutusmäär. Jõupingutused suurendada ringlussevõtu määra ja ringlussevõetud klaasi kasutust võivad parandada asjaomaseid keskkonnanäitajaid kolmel viisil: 1) see võib suurendada energiatõhusust: klaasi taaskasutuse määra 1 %-ne tõus vähendab energiatarbimist 0,25 %; 2) see võib vähendada süsinikdioksiidiheiteid: klaasi taaskasutuse määra 1 %-ne tõus vähendab süsinikdioksiidiheiteid 0,47 %; 3) see võib aidata säästa toormaterjale: 1 tonni klaasi ringlussevõtt uue klaasi tootmisel säästab 1,2 tonni uusi toormaterjale.

4.5.   Praktikas tähendab see seda, et klaastooted võivad aidata vähendada energiatarbimist ja selle kaudu süsinikdioksiidiheiteid, nt hoonetes, kus kasutatakse isolatsiooniks klaasikiudu või madala kiirgusteguriga klaasi. Katuse- ja seinaisolatsiooniga võib säästa 460 miljonit tonni aastas (rohkem kui kõik kohustused, mis EL Kyoto protokolli raames on võtnud). Näiteks kui kõik ühe/kahekordsed klaasid ELis asendada madala kiirgusteguriga kahe/kolmekordsete klaasidega, hoiaks see aastas ära 97 miljoni tonni süsinikdioksiidi heitkoguse õhkupaiskamise. See vastab 21 miljonile tonnile naftaekvivalendile või 19 miljoni elaniku hoonete aastasele energiatarbimisele. Klaaskiud, mida kasutatakse plastiku tugevdamiseks tuuleturbiinides ja autotööstuses kasutatavates klaasmaterjalides (nt energianõudluse vähendamiseks kliimaseadmetele esitatavate nõuete alandamise kaudu), on veel üks näide klaasisektori rakendusest, mis toob kaasa süsinikdioksiidiheidete vähendamise.

4.6.   Päikeseenergia tehnoloogiad peaksid järgmise kümne aasta jooksul märkimisväärselt laienema ning klaasitööstusel on läbipaistvates materjalides võtmeroll fotogalvaaniliste ja kontsentreeritud päikeseenergiat kasutavate süsteemide jaoks, sh päikesekorstnad, biokütuste tootmine päikeseenergia abil, päikeseenergial põhinev fotokatalüüs, vee puhastamine ja magestamine. Neil rakendustel on lühike kasvuhoonegaaside tasuvusaeg ja need ühilduvad keskkonna seisukohast säästva energia põhimõtetega. Arvukatel vastutavatel allsektoritel on võtmeroll nende rakenduste toetamisel ja arendamisel ning nende jätkuv paiknemine ELis on äärmiselt oluline nii akadeemilisest kui tootmise vaatenurgast.

4.7.   Kasvuhoonegaaside heited ulatuvad klaasisektoris 20 miljoni tonnini ning keraamikasektoris 27 miljoni tonnini aastas. Mõlema sektori potentsiaal seda kogust vähendada on väga piiratud. Seetõttu ei ole füüsiliselt ega majanduslikult loogiline kaasata klaasi- ja keraamikatööstus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Pealegi ohustab see kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali. Sarnased prognoosid võib esitada peaaegu iga peamise energiamahuka tööstusharu kohta. Otsuste tegemisel süsinikdioksiidi lekke ja kolmanda kauplemisperioodi võrdlusaluse põhjal eraldatavate saastekvootide kohta tuleb vältida liigseid kulusid. Eri sektorite ja allsektorite erinevuste arvesse võtmiseks on vaja eraldi võrdlusaluseid. Need peaksid arvestama erinevate tootmistehnikate, energianõuete ja tehaste füüsilise potentsiaaliga heitkoguste vähendamisel.

4.8.   Väike kontsentratsioon, toodete lai valik ja üldsusele kättesaadava statistika madal kvaliteet muudab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi õiglase rakendamise keraamikatööstuse jaoks väga problemaatiliseks. Keraamikatööstust ohustava süsinikdioksiidi lekke probleemi tõsiduse hindamisel saab andmete kättesaadavuse ja ühtsuse küsimuse lahendada ainult asjakohaste andmete koondamisega kolmekohaste numbrite tasandile (NACE rev. 2-2008). Sellisel koondamise tasemel võib süsinikdioksiidi lekke ohtu näha kolmes keraamika allsektoris: „tulekindlad tooted” (NACE 23.2), „savist ehitusmaterjalid” (NACE 23.3) ja „muud portselan- ja keraamikatooted” (NACE 23.4).

4.9.   Kasvuhoonegaaside heidete vähendamise osas ei ole keraamikasektoril sama potentsiaali, mis on klaasitööstusel, kuigi mainida tasub kaasaegsete telliste, plaatide ja mineraalkiu soojusisolatsiooniomadusi. Ometi on keraamikatööstus säästva tarbimise ja tootmise hea eeskuju tänu sellistele keraamikatööstuse omadustele nagu vastupidavus ja hügieen, samuti esteetiline väärtus. Enamikul valminud keraamikatoodetel on potentsiaalselt pikk olelusiga ning paljud ei vaja edasist hooldust.

4.10.   Keraamikatööstusel on üks väga oluline allsektor: tulekindlate materjalide tootmine. Tulekindlad materjalid on äärmiselt vajalikud paljude tööstusharude jaoks, kus tootmine toimub kõrgel temperatuuril, näiteks raua ja terase, klaasi, lubja ja tsemendi tootmisel. Need ei saaks eksisteerida ilma kvaliteetsete tulekindlate materjalideta, mis toetavad ja lihtsustavad kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist eelnimetatud allsektorites.

4.11.   Üldise konkurentsivõime ning eelkõige energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse edusammude osas on peamine nõue ulatuslik ja tõhus teadus- ja arendustegevus. See kehtib nii klaasi- kui keraamikatööstuse kõigi sektorite kohta, aga eelkõige eriklaasi allsektori kohta, mis pühendab toodete kiiresti areneva loomu tõttu üldiselt suurema osa oma sissetulekust uuendustegevusele. Kuigi tegemist ei ole tootmismahu ja tööhõive poolest suure allsektoriga, on sektori arengu seisukohast väga oluline, et see jääks ELi.

4.12.   Lühikeses perspektiivis panevad ranged keskkonna- ja energiaeeskirjad, millele lisanduvad rahvusvaheliselt ebavõrdsed konkurentsitingimused, Euroopa VKEd tohutu surve alla ning lämmatavad erainvesteeringud innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse. Samas stimuleerivad keskkonnaeeskirjad teadus- ja arendustegevusse investeerimist, et parandada energiatõhusust ja piirata sõltuvust traditsioonilistest energiaallikatest. Seetõttu võib energia osakaal tootmise kogukuludes väheneda. Ent need on pikaajalised tulemused, mis eeldavad märkimisväärset tegutsemist ja riskide võtmist ettevõtja poolt.

4.13.   Siiamaani on hiljuti kehtestatud nõuded ja rangemaks muudetud normid tugevdanud innovatsiooni energiatõhususe ning toodete optimeerimise valdkonnas keskkonnaalastele ja tervise- ja ohutusnõuetele vastavaks. Samuti töötatakse välja uusi ringlussevõtu tehnikaid. Samas on keraamika ringlussevõtus keraamikatoodete omaduste tõttu uute tulemuste saavutamine teatud määral piiratud.

4.14.   Edasise teadustegevuse kaudu saab keraamikatööstust keskkonnahoidliku alternatiivina muuta veelgi atraktiivsemaks. Üks näide hiljuti turule tulnud toodetest on tõhusama soojusisolatsiooniga saviplokid, mille tootmine on energiamahukas, aga mis võib aidata säästa energiat ehituses. Teine näide on keraamika kasutamine autotööstuses, kus see võib kandva tehnoloogiana aidata tulevikumootorite paljude oluliste komponentide tootmisel tänu keraamikatoodete sellistele ainulaadsetele omadustele nagu kuumus-, kulumis- ja korrosioonikindlus, kerge kaal ning elektri- ja soojusisolatsioonivõime. Keraamika võib olla lahutamatu osa tulevikuautode mootoristruktuuris, kütusesüsteemide kulumiskindlates rakendustes ja klapimehhanismide lisakomponentides, nagu klapid ja klapipesa. Tulevikuautodes võib kasutada keraamilisi kütuseelemente peaaegu heitevabaks toimimiseks.

Brüssel, 16. juuli 2009.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI


(1)  Vt allmärkused 4 ja 5.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Energiaturgude käimasolevate arengute mõju Euroopa tööstuslikele väärtusahelatele”, ELT C 77, 31.3.2009, lk 88-95.

(3)  Vt komisjoni pressiteade IP/08/1998 aadressil http://europa.eu/rapid/.

(4)  Raamlepingu raames toimuvad valdkondliku konkurentsivõime uuringud – klaasisektori konkurentsivõime, oktoober 2008.

(5)  Raamlepingu raames toimuvad valdkondliku konkurentsivõime uuringud – keraamikasektori konkurentsivõime, oktoober 2008, Eurostat 2006.


Top